1. Seleta mõisteid. Vajadusel kasuta elektroonilist ÕS-i http://www.eki.ee/dict/qs2006/

draama-(tõsise sisuga) näidend; ülek vapustav sündmus.
näidend-Laste+, lühi+, värss+näidend. Näidend+film
dialoog--loogi, -.loogi> kahekõne. Dialoog Mardi ja Jaagu vahel = Mardi ja Jaagu dialoog. Dialoogi+vormis jutustus = dialoog+jutustus
remark-margi, -.marki> (ääre)märkus
vaatus-Näidend kolmes vaatuses. Ette+, järele+, läbi+, üle+vaatus


2. Kirjuta, milline oli Sinu viimane teatrietendus. Kirjuta u viie lausega, mis näidendist eriti meelde jäi, mille poolest näidend meeldis või ei meeldinud. Kontrolli õigekirja!

Ma ei mäleta ,millal ma teatris käisin.

3. Täida ülesanne a või b. Kasutades internetti, uuri välja, milliseid

a) etendusi ja millistes teatrites on lavastanud Mati Unt, Neeme Kuningas, Eduard Toman, Eino Baskin, Ivo Eensalu, Hendrik Toompere jun;

Mati Unt on lavastunud "See maailm või teine", "Phaethon", päikese poeg", "Charley tädi", "Südasuvi", "Viimnepäev" ja "Kolm põrsakest ja hea hunt" jne.

Neeme Kuningas on lavastanud "Estonia" jv.

Eduard Toman on lavastanud , "Tüütu" ,"Perekondlik nädalalõpp", "Vanamoelised imed"
, "Kõik me armastasime neil aastail...", "Saatuse pailapsed", "Ohver" , "See oli temake" jne.

Eino Baskin on lavastanud "Kaksteist tooli"
"Imepõletaja", "Energilised inimesed" , "Allegro Moderato" , "Kolm rubiini" , "Amoraalne lugu" "Ei mingit kahtlust" "Kes aevastas?" jne.

Ivo Eensalu on lavastanud "Üle linna Vinski" , "Lumekuninganna" , "Pailapsiin" , "Lumemöldrid lumeveskis" , "Õnnelik lõpp" , "Dzuudopoisid" , "Angerjas karris" , "Väikevend ja Karlsson katuselt" , "Karlsson tembutab jälle" jne.

Hendrik Toompere juunior on lavastanud "Suvepäev", "Kolmas politseinik", "Maailmakõiksuse kiireim kell", "Atentaat" "Kunst", "Armastuse leiutajad" jne.



4. Leia ÕS-ist (http://www.eki.ee/dict/), mida tähendavad sõnad "mahorka", "külimit", "rehnut" ja "kuliss". Moodusta iga sõnaga lause, nii et tekiks loogiline tekst.
külimit-Külimit kaeru, jahu
rehnut-arve, arvestus.
kuliss-põllum, mets kitsas riba taimi v metsa.

Ma müüsin palju külimit.Külimi eest sain ma palju rehnut.Ma ollin siis kulissis.

ul30

Otsi järgmiste eesti kuulsate lastekirjanike kohta infot internetist. Iga autori kohta kirjuta 3-5 lauset (kõige tähtsam info) ning lisa teksti juurde ka pilt (google - pildid).

Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jüri Parijõgi, Aino Pervik, Jaan Rannap, Leelo Tungal, Jaan Kross, Tiia Toomet, Silvia Truu, Andrus Kivirähk, Jaanus Vaiksoo

1.Friedrich reinhold kreutzwald.Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu.Ta sooritas 1823 Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825.Abiellus 18. augustil 1833 Marie Elisabeth Saedleriga (1805-1888), kelle isa oli pärit Mecklenburgist), pulmad toimusid Viru-Nigulas.Kreutzwald oli Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871.

2.Jüri Parijõgi.Jüri Parijõgi (2. september 1892 Kunda-Malla vald – 9. juuli 1941 Tartu) oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog.Hukkus NKVD massimõrva ohvrina Tartu vanglas.Jüri Parijõgi oli alates 22. septembrist 1934 ÜS Raimla liige ja alates 16. maist 1936 vilistlane.

3.Aino pervik.Aastail 1950–1955 tudeeris ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte erialal.Aastatel 1955–1960 töötas ta Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana.Alates 1974. aastast on ta Eesti Kirjanike Liidu liige.

4.Jaan Rannap.Jaan Rannap (sündinud 3. septembril 1931 Hallistes Pornuse vallas) on eesti lastekirjanik, Heino Rannapi vend.Lõpetas 1966 Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsikateaduskonna ning töötas 1955–1977 ajakirja Pioneer toimetuses ja 1977. aastast Tähekese toimetuses.Kirjutanud hea loodustunnetusega loomajutte ja kooliolusid kajastavaid jutustusi.

5.Leelo Tungal.Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik.Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loomingut avaldati neljandas kassetis 1966. aastal.Eurolaul 1993 võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja sõnad Leelo Tungal.

6.Jaan Kross.Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (1938–45) õigusteadust.1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal.Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks.

7.Tiia toomet.Tiia Toomet (sündinud 9. veebruaril 1947 Tallinnas) on eesti kirjanik.Ta lõpetas 1970 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja 1978 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tekstiilikunstniku erialal.Ta on ka Tartu mänguasjamuuseumi rajaja ja oli selle juhataja.

8.Silvia truu."Eesti Raamat", "Kuu aega täiskasvanu".

9.Andrus Kivirähk.Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik.Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud.Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks.

10.Jaanus vaiksoo.Jaanus Vaiksoo (sündis 5. jaanuaril 1967 Paides) on eesti kirjandusteadlane, õpetaja ja lastekirjanik.Jaanus Vaiksoo on kaitsnud 1994. aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistritööd "August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" lugemismudelid" ja avaldanud 1995. aastal selle töö alusel kirjutatud monograafia "Gailit ja Nipernaadi".Tema valdkonnaks kirjandusteadlasena on 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi esimese poole eesti kirjandus. Peale selle tunneb ta huvi kirjandusteooria (nt hermeneutika, retseptsiooniteooria) ja uuema saksakeelse kirjanduse vastu.

ulesanne 27

Üle kodumäe kumera kupli
suveöö sumestav valu.
Toomingad valvavad talu,
üle ussaia vaatavad kopli.

Aian õunapuud punasest lõngast
ketravad magusaid palle,
vaatavad armunult põlle,
nurmed visaten rohelist lõngast.

Oja leppade jalgu nüüd peseb
kivilie kivi päält asten.
Odrapää mahedan kasten
koera pehmete sarviga puseb.

Maja vajunud rõõmsasse unde,
minu päälmagavad rohun
Isegi haldjad rohun.
Silmik seinakell üksi teeb tunde

Torm ra.j.utseb merel .j.a kaevab
la.i.ned hauana sügavaks,
rannapedaka.i.d peksab .j.a vaevab,
voog voo .j.ärel raks ja raks.

Torm sööstab metsa ja laastab
ku.i. meeletu vanu pu...id,
m.i.s püs.i.nud sada aastat,
puud o.i.gavad surmasu.i.

Torm p.i.tsutab p.i.medas v.i.has
tasast hall.i.pä.i.st kulumaad
ku.i. lama.j.at venda l.i.hast,
kellelt t.i.ht.i. tuge saand.

Torm väs.i.b ja põlv.i.tab maha
lahkub häb.i.ga tallermaalt -
tuul ku.i. laps kõ.i.ke heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant

Ülesanded
1. Kopeeri Minni Nurme luuletus oma ajaveebi.
2. Kirjuta luuletuse lünka i, ii või j.
3. Selles loos kasutatakse kõnekunsti võtet, mida nimetatakse isikustamiseks. Isikustamine on võte, kus esemetele ja nähtustele antakse inimesele omased tegevused, võimed ja oskused.

Leia tekstist, millised võimed on antud tormile ja puudele.
Torm rajutseb, torm pitsitab, torm sööstab , torm väsib , ........................., ...................., ...................., .........................., ............................., ........................., ....................... .
Puud oigavad .

ül 25

1. Mine aadressile http://www.koolielu.edu.ee/ortograafia/
2. Vasakpoolses menüüs on erinevad keeleteemad. Täna tegeled sealt esimese ehk täheortograafiaga.
3. Loe läbi, mis on täheortograafia teema kohta kirjutatud (põhimõtted, hääliku pikkuse õigekiri, sulghäälikute õigekiri, h õigekiri, i ja i õigekiri, kaashäälikuühendi õigekiri.
4. Tee ära iga täheortograafia alateema juures olevad harjutused. Harjutused leiad iga alateema lehe lõpust.
5. Sõnad, milles eksisid, kirjuta õigesti oma ajaveebi.

anuleerima-annulleerima
õmblematta-õmblemata

akkord-akord
reetlikusest-reetlikkusest
järeleandlikusele-järeleandlikkusele

Ülesanne 22

Arno:Mis teed Teele?
Teele:Ei midagi.
Arno:Millest rääkida?
Teele:Ma ei tea.
Arno:Kas sa ruuni mängid wä?
Teele:Ei mängi.
Arno:Mis teeme?
Teele: Ma ei tea.
Arno:Kas kuhugi lahedasse kohta tahad minna wa?
Teele: Jah.Lähme siis.

1.röövlirahnu Martin
selle filmi lavastaja on Rene Vilbre. Tähtsamad osatäitjad on Madis Ollikainen
Andry Zhagars, Kadi Sink, Ott Sepp, Piret Kalda, Jaan Rekkor. Martin (Madis Ollikainen) on väike 10 aastane poiss, kes elab koos lesest emaga. Tema üksluisesse ellu toob suuri muudatusi tänavalt leitud kass (Ott Sepp), kes suudab end Martini sarnaseks poisiks muuta. Kass aitab lahendada 10 aastasele poisile omaseid probleeme ning aitab ka tema emale uut meest otsida.Selle filmi valmimisaeg on 2005.

2.Stargate SG-1
Sellele filmile ei öelda kes on nt operaator või keegi muu.Tähtsamad osatäitjad on
Richard Dean, Anderson, Michael Shanks, Amanda Tapping, Christopher JudgeDon, S. Davis Beau, Bridges Ben Browder. See on väga lahe film kus mõned inimesed keda kutsutakse SG-1-ks . Nemad käivad läbi tähevärava ja käivad teistel planeetidel.SG-1 meeskonnas on O-Neill, Samantha Carter,Dr Jackson ja teal`c.

3.Sipmsonid
Tegija on Matt Groening. Tähtsamad osatäitjad on Dan Castellaneta ,Julie Kavner, NancyCartwright, Yeardley Smith.See on lahe komöödia film. Selles saab palju nalja. Palju osasi on selles filmis. Valmimisaeg on 1989 aastal.

4.Family guy
Tähtsamad osatäitjad on Seth MacFarlane, Alex Borstein, Seth GreenMila Kunis, Mike, Henry Patrick, Warburton . See on komöödia film. See on väga lahe ja naljakas . Siin filmis saab nii palju nalja nt seal näitab elu griffnitest. Valmimisaeg on 1999 aastal.

5.South park
Tähtsamad osatäitjad on Trey Parker, Matt Stone, Mary Kay, Bergman.South park on komöödia. See räägib lahedast linnast. Seal on lollid inimesed.Valmimisaeg on 1997 aastal.

6.Kutsuge cobra 11
Tähtsamad osatäitjad on Johannes Brandrup, Erdogan Atalay, Mark Keller, René Steinke, Christian Oliver. See on lahe seiklus film. Seal on tagaajamised. Mõrvarid on ka ja narkomaanid.Valmimisaeg on 1996 aastal.

7.Tomb raider
Lavastaja on simon west. Tähtsamad osatäitjad on Jon Voight, Iain Glen, Noah Taylor. See on lahe seiklusfilm. Selles on lahedad kohad . Valmimis aeg on 2001 aastal.

8.kameeleon
Tähtsamad osatäitkad on Michael T. Weiss, Andrea Parker, Patrick Bauchau,Jon Gries, Ryan Merriman, Richard Marcus, Jamie Denton.See on lahe seiklusfilm.Selles on palju osasid. See mees on kameeleon kes saab olla see kes tahab.Valmimis aeg on 2000 aastal.

9.Tomb raider 2 Tähtsamad osatäitjad on Angelina Jolie, Gerard Butler, Ciarán Hinds, Chris Barrie, Noah Taylor.See on lahe film . Selles filmis on mingi elu häll. ja see on lahe. Valmimisaeg on 2003 aastal.

10.Jää aeg
lavastaja on Chris Wedge. Valmimisaeg on 2002 aastal. See on lahe komöödiafilm. See on ka lahe seiklusfilm.

7. Mis aastat loetakse filmikunsti alguseks?
8. Kes panid aluse filmikunstile?
9. Millal loodi esimene tummfilm?
10. Millal loodi esimene helifilm?
11. Millal loodi esimene värvifilm?
12. Kes on stsenarist?
13. Kes on režissöör?
14. Kes on operaator?
15. Kes on produtsent?
16. Mis on filmi tegemise juures kunstniku ülesanded?
17. Mida peab oskama näitleja?
18. Kui saaksid võimaluse aidata kaasa filmi loomisele, siis kes sooviksid olla: stsenarist, režissöör, operaator, produtsent, kunstnik või näitleja? Põhjenda oma valikut viie lausega.


7.Filmikunsti alguseks loetakse aastat 1895.
8.Filmikunstile panid alusevennad lumiere`d.
9.Esimene tummfilm loodi aastal 1895.
10.Esimene helifilm loodi aastal 1927.
11.Esimene värvifilm lood aastal 1935.
12.stsenarist on see kes kirjutab üksikasjaliku kavandi.
13.Rezizöör on filmi lavastaja kes juhib näitlejate ja filmijate tegevust.
14.Operaator on filmija kes valib kaamera ja filmilindi.
15.Produtsent on filmistuudio omanik või selle esindaja.
16.Kunstiku ülesanded on kujundada näitlejate riietus, kujundada võttepaiga, valida filmimiskoha.
17.Näitleja peab oskama olla hea keskendumisvõimega ja peab olema täpne liigustustes ja näoilmetes.
18.Mina tahaks olla operaaator sest mul meeldib filmida. Mulle on kaamerad meeldinud. Ja ma tahan ise enda filmilinti. Mul on siis kerge töö. Filmimine on kõige kergem töö.

1. Mis on filmikunst?
2. Nimeta filmižanrid.
3. Nimeta mängufilmide liike (vähemalt 5)
4. Milliseid auhindu antakse parimatele filmidele?
5. Vaata Eesti filmide loendist, mis oli esimene Eesti film. Pane kirja selle filmi ilmumisaasta, pealkiri ja režissöör.
6. Mis on sinu lemmikfilm? Millest see jutustab? Põhjenda vähemalt viie lausega, miks see on sinu lemmikfilm, mis sulle selle juures meeldib.

1.Filmikunst on kunstiliik, mis tegeleb filmide loomisega.
2.Filmižandrid on dokumentaalfilm, armastusfilm,õudusseiklusfilm,komöödiafilm jne.
3.Mängufilmid on komöödiafilm, fantaasiafilm, muusikafilm, põnevusfilm ja lühifilm.
4.Parimatele filmidele antakse auhinnaks kuldgloobus ja oscar.
5.Eesti esimene film oli 1914 aastal pealkiri karujaht Pärnumaal. Rezizöör on Johannes Pääsuke.
6.Minu lemmik flm on Tähevärav SG-1 sest seal on põnevust ja see räägib kus on mingi salaorganisatsioon kus inimesed käivad läbi tähevärava ja otsivad head tehnoloogiat et päästa maailma . Nenda esimeseks vaenlaseks on goa`uldid . Nad igakord tapavad 1 goa`uldi ära aga koguaeg tuleb uusi asemel .Neid goa`ulde teenivad jaffad kes arvavad et need goa`uldid on jumalad .

ülesanne 18

enesehinnangu test Ma olen väga hea koostöövõimes.Teine asi kus ma hea olen on administreerimine ja kolmas on mul arendamine. Kõige halvem olen ma müümises ja motivatsioonis. Ma olen natuke hea majanduslikus taipus. Tootmine on minul natuke parem kui müümine ja motivatsioon.

psühhotüübi test
INFP
INTROVERT-INTUITIIVNE-TUNDEINIMENE-KOHANEJA
(IEI – Intuitiivselt-eetiline introvert)

Ma olen kerge, südamlik, meeldiv, väga hästi tunnetan nii enda, kui ka teiste "territooriumi".Mul ei meeldi domineerida või muljet avaldada.

ülesanne 17

1) Loe läbi kriminaaljutu II peatükk - http://miksike.ee/docs/lisakogud/1_ramps/ramps2.htm .
Loetud.

2) Millest võiks kirjanik III peatükis kirjutada?Poisid ei leidnud varga üles aga tüdrukud leidsid.

3) Täida loetud peatükkide põhjal järgmised ülesanded:

1. Kirjelda tegevuspaika, kus sündmused aset leidsid.
Sündmused leidsid aset Emajõe juurs kuskil marja tänaval.

2. Too välja peamised tegelased ning kirjuta igaühe juurde teda iseloomustav(ad) märksõna(d).
Mari oli hea.Reilika oli heatundlik.

3. Millise kavala trikiga tüdrukud poisse ninapidi vedasid?
Et nad ütlesid valet informatsiooni

4)Loe läbi III peatükk ning kirjuta kas ja mis läks täppi sinu III peatüki ennustuses.
mul ei olnud midagi samat selle looga.

ülesanne 16

1. Kirjuta oma ajaveebi umbes viie lausega, mis oleks sellise pealkirjaga loo sisu: millal ja kus tegevus toimuks?, kes on tegelased?, millised on põhisündmused? jne.
See toimus eile kell 6 ja ühes linnas. Tegelased on lollid lapsed. Põhisündmus on see kus on mingi lahe koht. See on väga põnev. Siin on palju fantaseerimist.

2. Loe läbi kriminaaljutu "Ramps ja oranž jalgratas" 1. peatükk - http://miksike.ee/docs/lisakogud/1_ramps/ramps1.htm

a) Kirjuta oma ajaveebi, mis langes Sinu ennustuses jutuga kokku ja mis erines.
b) Esita peatüki kohta 10 küsimust ja kirjuta need ajaveebi.


RAMPS JA ORANŽ JALGRATAS

Minu arvates oli minul kõik vale.

küsimused:
1.Mis keelt rääkis professor?
2.Mis sammudega hüples Mari kui ta uksest välja läks?
3.Kes on Ira?
4.Mis asi kadus professoril ära?
5.Mis värvi oli ratas?
6.Kes olid Olav ja Anton?
7.Kes oli Mati?
8.Kelle lapsehoidja oli Ira?
9.Mis oli ühe politseiniku nimi?
10.Kes oli kuriteo ohver?

vastused:
1.Professor rääkis prantsuse keelt.
2.Mari hüples balleti sammudega uksest välja.
3.Ira on Mari tädi.
4.Professoril kadus ratas ära.
5.Ratas oli oranzi värvi.
6.Olav ja Anton olid poisid.
7.Mati oli prantsuse buldog.
8.Ira oli Olavi,Antoni ja Mari lapsehoidja.
9.Ühe politseiniku nimi oli Kuul.
10.Kuriteo ohver oli Professor.

ülesanne 15

Mine Interneti-aadressile http://www.eki.ee/dict/ ja otsi sünonüümisõnastikust järgmiste sõnade sünonüümid:
vaene –kerjuslik
roheline –värv
laps –inimlaps
jooksma –lippama
julge –väljakutsuv
õpilane –koolilaps
sööma –näkkima
ohtlik –hädaohtlik
meeldima –südant võtma
väljamõeldis –fantaseering

NB! Kui sellest sõnaraamatust ei leia sobivat vastet, mine leheküljele http://www.keeleveeb.ee/ , ava sünonüümisõnastik ja esita seal päring uuesti.

Antonüümisõnastikust otsi järgmiste sõnade antonüümid:
sile –kortsuline
helde –ihne
lähedane –lähestikune
virk –laisaloomuga
lõbus –kurb
kitsas –ruumikas
hapu –magus
raske –kergekaaluline
tuhm –kõlav
puhas –räpane

Leitud sünonüüme ja antonüüme kasutades koosta 20-lauseline põnev jutt. Pealkirjasta see ning publitseeri oma ajaveebis. Tõmba kasutatud sünonüümidele ja antonüümidele joon alla
Poiss
Elas kord laps kes oli väga kortsuline. Ta oli koolilaps ja juuksed olid rohelised. Ta oli väga kergekaaliline. Ta elas majas mis oli väga kitsas. Koolis ta ei viitsind käija sest ta oli laisaloomuga. Iga päev oli ta räpane ja pidi pesema minema. Ta sõi koguaeg midagi magusat. Ta oli väga kurb sest tal polnud sõpru. Ta fantaseeris koguaeg et ta on sõpradega. Ta käis palju väljas ja lippas seal. Üka päev ta sai endale sõbra ja läks selle sõbra juurda arvutit mängima. Ta sõbra maja oli väga ruumikas. Ta oli väga kõlav. Ta oli väga ihne poiss kes kiusas teisi.Ta sõbra nägu oli väga sile. Nad polnud lähestikulised. Talle hakkas üks tüdruk meeldima. See tüdruk oli sama nagu see poiss nt laisaloomuga. See tüdruk oli ka kergekaaluline. See tüdruk oli väga ohtlik.

Meil juhtub koolis nii naljakaid asju

Meie koolis juhtub naljakaid asju peaaegu koguaeg näiteks sööklas . Minu klassis saab palju nalja näiteks Martin räägib koguaeg mingeid nalju teistest.
Meie kooli sööklas on vahepeal libe siis mõned kukuvad siis mõned tassid ja taldrikud lähevad katki ja siis kõik hakkavad naerma.
Ükskord visati üks õun maha ja siis hakkasid mõned meie klassis sellega jalkat mängima ja varsti hakkasid nad seda viskama kuni tükkideks läks ja siis tuli õpetaja ja küsis kes viskasid seda õuna ja Edi pidi selle ära koristama.
Sööklas oli ühes kohas hästi libe ja üks kukkus seal ja siis tuli teine ja kukkus ja siis enam ei läinud keegi sealt libedast kohast läbi.
Mõned siin koolis ei tea kui palju on näiteks 0*1 nad arvavad et see on 1 aga tegelt on 0.
Meie klassis tegid mõned eestikeele tunni ajal nalja ja siis ta võttis meilt vaheaja aega ära .Siis kui tunni lõpp oli siis tegid mõned nalja koguaeg ja pidime kuskil 20 minutit seisma nende naljade pärast püsti.
Meie klassi poisid tegid koguaeg Anetist ja Krissist nalja näiteks nad joonistasid koguaeg tahvlile Krissi ja Anetti ja nendele ka süda.
Täna teise tunni eestikeele klassis rääkis Martin kellestki kes pani palja pildi kuhugi.

ülesanne 11 ja ülesanne 13

pilt nr1
Ta on 14 aastane.Ta on väga kole sest tal on vuntsid ja habe ja tal on mustad juuksed.Ta on väga hea jalka mängija.Ta lemmik tegevused on arvuti mängimine ja jalka mängimine.Ta on nii kuri kui ta teiste inimestega räägib.Ta kogu aeg karjub looma peale kui see loom midagi head on teinud.Tal ei meeldi rääkida loodusega.Ta hobi on raha kogumine sest ta on nii vaene.Ta armastab kunsti.Ta teeb sporti iga päev.Ta vihkab muusikat sest see on liiga kõva.

pilt nr2
Ta on kuskil kahekümne või kolmekümne aastane.Tal on pikad mustad juuksed.Ta on hea males ja kabes.Ta lemmik tegevus on väljas käimine.Ta on hea inimene kes räägib teistega lollilt.Ta ei räägi loomadega ja loodusega.Ta hobi on väljas olemine.Talle meeldib kunst aga ta selles väga paha.

pilt nr3
Ta on 45 aastane.Tal on pikad valged juuksed.Ta pole hea kuskil.ta lemmik tegevus on sõpradega väljas käia.Ta räägib väga kurjalt inimestega.Ta räägib loomadega aga mitte loodusega.Ta hobi on arvuti mängimine.Ta on igas asjas väga nuub.

ülesanne 10

Toas oli vaid üks inimene ja ainus hääl, mis sealt kostis, oli selle inimese käes oleva sulepea krabin, kui seda rida rea järel mööda paberit veeti.
Polnud kedagi, kes oleks lugenud neid paberile veetavaid ridu. Ja kui seal olekski keegi viibinud, oleks ta vaevalt oma silmi uskunud. Sest see, mida seal kirja pandi, oli selge, pisiasjadeni hoolikalt läbi mõeldud mõrv.Ta kogu aeg arvas et keegi vaatab teda aga see mida ta oli kogu aeg kuulnud oli tuul väljas .Ta pidi vetsu minema aga kui ta hakkas minema siis ta mõtles et äkki keegi võtab ta mõrva loo ära ja loeb seda.Tema mõrv seal paberil kirjas oli et tappa president. Ta pani selle paberi taskusse

Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine

ülesanne 9

Harjutus 2
Eksisin järgmiste sõnade kokku- ja lahjukirjutamises:
oli maha pillanud- oli pillanud maha
ette tulema- ettetulema
tuleb üles kirjutada- tuleb kirjutada üles
niinest kootud viisud- niinest kootudviisud
äsja toodud kaup- äsja toodudkaup
oleks tagasi pöördunud- oleks pöördunud tagasi
ette vaadates- ettevaadates
on ette nähtud- on nähtud ette

Harjutus 3
Eksisin järgmiste sõnade kokku- ja lahkukirjutamises:
maha laadimas- laadimas maha
läbi rääkimised- läbi rääkimised
tagasi vaatamine- tagasi vaatama

ülesanne1

1.detektiiv - salapolitseinik,
2.kriminaalne - kuritegelik, kuritegevusega seotud

ülesanne2

Kriminaalromaan on romaan, mille traditsioonilisteks osadeks on kuritegu, selle uurimine ja lahendus, traditsioonilisteks tegelaskujudeks ohver, kuriteo uurija ja kuritegija.

1.kriminaalromaan koosneb kriminaal filmidest ja teisi asju.
2.kriminaalromaani 3 liiki on detektiiviromaan, thriller ja kohtudraama.
3.Esimiene kriminaalromaan oli Edgar Allan Poe teost Mõrvad Rue Morgueil (1841)
4.Sherlock Holmes ja Doktor Watsoni on loonud Arthur Conan Doyle, Hercule Poiroti ja Arthur Hastingsi on loonud Agatha Christie, Inspektor Aigreti on loonud Georges Simenon, Perry Masoni on loonud Erle Stanley Gardner.
5.Raymond Chandrel hakkas Dashiell Hammeti järgi kirjutama kriinaalromaane.

Eesti keele sõnaraamatu kasutamine

ul1
varrukas , kanarbik , apelsin , mandariin , krokodill , president , röntgen , anekdoot , detektiiv , arhitekt , brikett , taburet , kotlet , pankrot , garaaž , garderoob , psühholoogia , draama , kandidaat , kompvek , traagiline , hubane , kiirkäija , minia , treial , revolutsioon , materjal , linlane , professor , režisöör , vargsi , müüja , finiš

Detektiiv otsis asju. Ilus arhitekt oli muuseumis. Eestil on revolutsioon. Mina olen kiirkaija. Nemad on kandidaadid. Kotlet on vaga hea. See oli hea anekdoot. Me elame garderoobis. Mu vanaisa pargib auto garaasi. Mina soin mandariini.

ul2
poogen, korsten, aldis, needma, vaaritama, teadma, teotama.
poogen- tüüpsõna 8 (õpik) -lõikab, viskab
õudne-tüüpsõna 11(raudne) -kohutav
korsten-tüüpsõna 8 (õpik) -korstna, korstnat
aldis-tüüpsõna 34 (rukis) -vastuvõtlik, kergesti mõjutatav
needma- tüüpsõna 63 (murdma) -needsin, needis, neetakse, neetud
vaaritama-tüüpsõna 52 (kirjutama) -keetma, toitu valmistama
teadma-tüüpsõna 63 (murdma) -teada, tean, teame, teatakse, teatud
teotama-tüüpsõna 51 (muutuma) -solvama, häbistama, laimama, rüvetama