1. Seleta mõisteid. Vajadusel kasuta elektroonilist ÕS-i http://www.eki.ee/dict/qs2006/
draama-(tõsise sisuga) näidend; ülek vapustav sündmus.
näidend-Laste+, lühi+, värss+näidend. Näidend+film
dialoog--loogi, -.loogi> kahekõne. Dialoog Mardi ja Jaagu vahel = Mardi ja Jaagu dialoog. Dialoogi+vormis jutustus = dialoog+jutustus
remark-margi, -.marki> (ääre)märkus
vaatus-Näidend kolmes vaatuses. Ette+, järele+, läbi+, üle+vaatus
2. Kirjuta, milline oli Sinu viimane teatrietendus. Kirjuta u viie lausega, mis näidendist eriti meelde jäi, mille poolest näidend meeldis või ei meeldinud. Kontrolli õigekirja!
Ma ei mäleta ,millal ma teatris käisin.
3. Täida ülesanne a või b. Kasutades internetti, uuri välja, milliseid
a) etendusi ja millistes teatrites on lavastanud Mati Unt, Neeme Kuningas, Eduard Toman, Eino Baskin, Ivo Eensalu, Hendrik Toompere jun;
Mati Unt on lavastunud "See maailm või teine", "Phaethon", päikese poeg", "Charley tädi", "Südasuvi", "Viimnepäev" ja "Kolm põrsakest ja hea hunt" jne.
Neeme Kuningas on lavastanud "Estonia" jv.
Eduard Toman on lavastanud , "Tüütu" ,"Perekondlik nädalalõpp", "Vanamoelised imed"
, "Kõik me armastasime neil aastail...", "Saatuse pailapsed", "Ohver" , "See oli temake" jne.
Eino Baskin on lavastanud "Kaksteist tooli"
"Imepõletaja", "Energilised inimesed" , "Allegro Moderato" , "Kolm rubiini" , "Amoraalne lugu" "Ei mingit kahtlust" "Kes aevastas?" jne.
Ivo Eensalu on lavastanud "Üle linna Vinski" , "Lumekuninganna" , "Pailapsiin" , "Lumemöldrid lumeveskis" , "Õnnelik lõpp" , "Dzuudopoisid" , "Angerjas karris" , "Väikevend ja Karlsson katuselt" , "Karlsson tembutab jälle" jne.
Hendrik Toompere juunior on lavastanud "Suvepäev", "Kolmas politseinik", "Maailmakõiksuse kiireim kell", "Atentaat" "Kunst", "Armastuse leiutajad" jne.
4. Leia ÕS-ist (http://www.eki.ee/dict/), mida tähendavad sõnad "mahorka", "külimit", "rehnut" ja "kuliss". Moodusta iga sõnaga lause, nii et tekiks loogiline tekst.
külimit-Külimit kaeru, jahu
rehnut-arve, arvestus.
kuliss-põllum, mets kitsas riba taimi v metsa.
Ma müüsin palju külimit.Külimi eest sain ma palju rehnut.Ma ollin siis kulissis.
Monday, May 17, 2010
Monday, May 10, 2010
ul30
Otsi järgmiste eesti kuulsate lastekirjanike kohta infot internetist. Iga autori kohta kirjuta 3-5 lauset (kõige tähtsam info) ning lisa teksti juurde ka pilt (google - pildid).
Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jüri Parijõgi, Aino Pervik, Jaan Rannap, Leelo Tungal, Jaan Kross, Tiia Toomet, Silvia Truu, Andrus Kivirähk, Jaanus Vaiksoo
1.Friedrich reinhold kreutzwald.Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu.Ta sooritas 1823 Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825.Abiellus 18. augustil 1833 Marie Elisabeth Saedleriga (1805-1888), kelle isa oli pärit Mecklenburgist), pulmad toimusid Viru-Nigulas.Kreutzwald oli Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871.
2.Jüri Parijõgi.Jüri Parijõgi (2. september 1892 Kunda-Malla vald – 9. juuli 1941 Tartu) oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog.Hukkus NKVD massimõrva ohvrina Tartu vanglas.Jüri Parijõgi oli alates 22. septembrist 1934 ÜS Raimla liige ja alates 16. maist 1936 vilistlane.
3.Aino pervik.Aastail 1950–1955 tudeeris ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte erialal.Aastatel 1955–1960 töötas ta Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana.Alates 1974. aastast on ta Eesti Kirjanike Liidu liige.
4.Jaan Rannap.Jaan Rannap (sündinud 3. septembril 1931 Hallistes Pornuse vallas) on eesti lastekirjanik, Heino Rannapi vend.Lõpetas 1966 Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsikateaduskonna ning töötas 1955–1977 ajakirja Pioneer toimetuses ja 1977. aastast Tähekese toimetuses.Kirjutanud hea loodustunnetusega loomajutte ja kooliolusid kajastavaid jutustusi.
5.Leelo Tungal.Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik.Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loomingut avaldati neljandas kassetis 1966. aastal.Eurolaul 1993 võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja sõnad Leelo Tungal.
6.Jaan Kross.Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (1938–45) õigusteadust.1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal.Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks.
7.Tiia toomet.Tiia Toomet (sündinud 9. veebruaril 1947 Tallinnas) on eesti kirjanik.Ta lõpetas 1970 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja 1978 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tekstiilikunstniku erialal.Ta on ka Tartu mänguasjamuuseumi rajaja ja oli selle juhataja.
8.Silvia truu."Eesti Raamat", "Kuu aega täiskasvanu".
9.Andrus Kivirähk.Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik.Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud.Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks.
10.Jaanus vaiksoo.Jaanus Vaiksoo (sündis 5. jaanuaril 1967 Paides) on eesti kirjandusteadlane, õpetaja ja lastekirjanik.Jaanus Vaiksoo on kaitsnud 1994. aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistritööd "August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" lugemismudelid" ja avaldanud 1995. aastal selle töö alusel kirjutatud monograafia "Gailit ja Nipernaadi".Tema valdkonnaks kirjandusteadlasena on 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi esimese poole eesti kirjandus. Peale selle tunneb ta huvi kirjandusteooria (nt hermeneutika, retseptsiooniteooria) ja uuema saksakeelse kirjanduse vastu.
Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jüri Parijõgi, Aino Pervik, Jaan Rannap, Leelo Tungal, Jaan Kross, Tiia Toomet, Silvia Truu, Andrus Kivirähk, Jaanus Vaiksoo
1.Friedrich reinhold kreutzwald.Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu.Ta sooritas 1823 Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825.Abiellus 18. augustil 1833 Marie Elisabeth Saedleriga (1805-1888), kelle isa oli pärit Mecklenburgist), pulmad toimusid Viru-Nigulas.Kreutzwald oli Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871.
2.Jüri Parijõgi.Jüri Parijõgi (2. september 1892 Kunda-Malla vald – 9. juuli 1941 Tartu) oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog.Hukkus NKVD massimõrva ohvrina Tartu vanglas.Jüri Parijõgi oli alates 22. septembrist 1934 ÜS Raimla liige ja alates 16. maist 1936 vilistlane.
3.Aino pervik.Aastail 1950–1955 tudeeris ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte erialal.Aastatel 1955–1960 töötas ta Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana.Alates 1974. aastast on ta Eesti Kirjanike Liidu liige.
4.Jaan Rannap.Jaan Rannap (sündinud 3. septembril 1931 Hallistes Pornuse vallas) on eesti lastekirjanik, Heino Rannapi vend.Lõpetas 1966 Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsikateaduskonna ning töötas 1955–1977 ajakirja Pioneer toimetuses ja 1977. aastast Tähekese toimetuses.Kirjutanud hea loodustunnetusega loomajutte ja kooliolusid kajastavaid jutustusi.
5.Leelo Tungal.Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik.Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loomingut avaldati neljandas kassetis 1966. aastal.Eurolaul 1993 võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja sõnad Leelo Tungal.
6.Jaan Kross.Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (1938–45) õigusteadust.1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal.Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks.
7.Tiia toomet.Tiia Toomet (sündinud 9. veebruaril 1947 Tallinnas) on eesti kirjanik.Ta lõpetas 1970 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja 1978 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tekstiilikunstniku erialal.Ta on ka Tartu mänguasjamuuseumi rajaja ja oli selle juhataja.
8.Silvia truu."Eesti Raamat", "Kuu aega täiskasvanu".
9.Andrus Kivirähk.Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik.Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud.Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks.
10.Jaanus vaiksoo.Jaanus Vaiksoo (sündis 5. jaanuaril 1967 Paides) on eesti kirjandusteadlane, õpetaja ja lastekirjanik.Jaanus Vaiksoo on kaitsnud 1994. aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistritööd "August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" lugemismudelid" ja avaldanud 1995. aastal selle töö alusel kirjutatud monograafia "Gailit ja Nipernaadi".Tema valdkonnaks kirjandusteadlasena on 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi esimese poole eesti kirjandus. Peale selle tunneb ta huvi kirjandusteooria (nt hermeneutika, retseptsiooniteooria) ja uuema saksakeelse kirjanduse vastu.
Thursday, May 6, 2010
ulesanne 27
Üle kodumäe kumera kupli
suveöö sumestav valu.
Toomingad valvavad talu,
üle ussaia vaatavad kopli.
Aian õunapuud punasest lõngast
ketravad magusaid palle,
vaatavad armunult põlle,
nurmed visaten rohelist lõngast.
Oja leppade jalgu nüüd peseb
kivilie kivi päält asten.
Odrapää mahedan kasten
koera pehmete sarviga puseb.
Maja vajunud rõõmsasse unde,
minu päälmagavad rohun
Isegi haldjad rohun.
Silmik seinakell üksi teeb tunde
suveöö sumestav valu.
Toomingad valvavad talu,
üle ussaia vaatavad kopli.
Aian õunapuud punasest lõngast
ketravad magusaid palle,
vaatavad armunult põlle,
nurmed visaten rohelist lõngast.
Oja leppade jalgu nüüd peseb
kivilie kivi päält asten.
Odrapää mahedan kasten
koera pehmete sarviga puseb.
Maja vajunud rõõmsasse unde,
minu päälmagavad rohun
Isegi haldjad rohun.
Silmik seinakell üksi teeb tunde
Torm ra.j.utseb merel .j.a kaevab
la.i.ned hauana sügavaks,
rannapedaka.i.d peksab .j.a vaevab,
voog voo .j.ärel raks ja raks.
Torm sööstab metsa ja laastab
ku.i. meeletu vanu pu...id,
m.i.s püs.i.nud sada aastat,
puud o.i.gavad surmasu.i.
Torm p.i.tsutab p.i.medas v.i.has
tasast hall.i.pä.i.st kulumaad
ku.i. lama.j.at venda l.i.hast,
kellelt t.i.ht.i. tuge saand.
Torm väs.i.b ja põlv.i.tab maha
lahkub häb.i.ga tallermaalt -
tuul ku.i. laps kõ.i.ke heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant
Ülesanded
1. Kopeeri Minni Nurme luuletus oma ajaveebi.
2. Kirjuta luuletuse lünka i, ii või j.
3. Selles loos kasutatakse kõnekunsti võtet, mida nimetatakse isikustamiseks. Isikustamine on võte, kus esemetele ja nähtustele antakse inimesele omased tegevused, võimed ja oskused.
Leia tekstist, millised võimed on antud tormile ja puudele.
Torm rajutseb, torm pitsitab, torm sööstab , torm väsib , ........................., ...................., ...................., .........................., ............................., ........................., ....................... .
Puud oigavad .
la.i.ned hauana sügavaks,
rannapedaka.i.d peksab .j.a vaevab,
voog voo .j.ärel raks ja raks.
Torm sööstab metsa ja laastab
ku.i. meeletu vanu pu...id,
m.i.s püs.i.nud sada aastat,
puud o.i.gavad surmasu.i.
Torm p.i.tsutab p.i.medas v.i.has
tasast hall.i.pä.i.st kulumaad
ku.i. lama.j.at venda l.i.hast,
kellelt t.i.ht.i. tuge saand.
Torm väs.i.b ja põlv.i.tab maha
lahkub häb.i.ga tallermaalt -
tuul ku.i. laps kõ.i.ke heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant
Ülesanded
1. Kopeeri Minni Nurme luuletus oma ajaveebi.
2. Kirjuta luuletuse lünka i, ii või j.
3. Selles loos kasutatakse kõnekunsti võtet, mida nimetatakse isikustamiseks. Isikustamine on võte, kus esemetele ja nähtustele antakse inimesele omased tegevused, võimed ja oskused.
Leia tekstist, millised võimed on antud tormile ja puudele.
Torm rajutseb, torm pitsitab, torm sööstab , torm väsib , ........................., ...................., ...................., .........................., ............................., ........................., ....................... .
Puud oigavad .
Subscribe to:
Comments (Atom)