Üle kodumäe kumera kupli
suveöö sumestav valu.
Toomingad valvavad talu,
üle ussaia vaatavad kopli.
Aian õunapuud punasest lõngast
ketravad magusaid palle,
vaatavad armunult põlle,
nurmed visaten rohelist lõngast.
Oja leppade jalgu nüüd peseb
kivilie kivi päält asten.
Odrapää mahedan kasten
koera pehmete sarviga puseb.
Maja vajunud rõõmsasse unde,
minu päälmagavad rohun
Isegi haldjad rohun.
Silmik seinakell üksi teeb tunde
No comments:
Post a Comment